Новости

Kärdla koolil on tugevad juured - palju jõudu ja tervist, Vaino Väljas! 28. марта eliisa.liias


Täna peab sünnipäeva poliitikaveteran ja diplomaat Vaino Väljas, kelle tasakaalukus ja võime avaralt mõelda oli Eesti lähiajaloo pöördelistel hetkedel otsustava tähtsusega.

Vaino Väljas juhtis aastatel 1988–1990 Eestimaa Kommunistliku Partei reformimist, osales oskuslikult Eesti iseseisvusliikumises ning juhtis 1988. aastal Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist. Vaino Väljasel on oma osa Eestile laialdasemate õiguste väljavõitlemisel NSV Liidu koosseisus ning toonaste Eesti hariduselus aset leidnud sündmuste toetamisel.

Tabavalt on seda ajajärku iseloomustanud kauaaegne haridusministeeriumi töötaja, kolmel korral haridusministri asetäitjana ametis olnud Kalju Luts:

Kuigi Nõukogude riik oli üles ehitatud näilisuse printsiibile, kus olid teatud mängureeglid, mida tuli mängida ning tegelikkus, mis sõltus inimestest, kes seda tegelikkust ohjasid, oli see praktiline süsteem, kus näiline ja tegelikkus eksisteerisid kooskõlas, milles nad teineteist ei seganud. Kui Eesti nõukogudeaegne kool oleks olnud punane või Eesti vaenulik, kust kohast siis ilmusid iseseisvuse taastades välja need noored Eesti poliitikud, kes olid eestimeelsed? Nad kõik tulid sellest samast koolist! Sellele mõeldes peaks selge olema, missugune see tegelik Nõukogude Eesti kool oli.

Vaino Väljas on pälvinud Riigivapi III klassi teenetemärgi (2002), Valgetähe II klassi teenetemärgi (2006), Aadu Luukase missioonipreemia (2017).

Vaino Väljase kõnet Aadu Luukase missioonipreemia vastuvõtmisel peetakse retooriliseks meistriklassiks: faktitäpsus, mõtteselgus, diktsioon, tsitaadid – iga täht säras, iga koma kandis.

Video: https://otse.err.ee/media/video/804187

Foto Mati Grafi raamatust "Kalevipoja kojutulek" (2008)

Allikas: TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum

Täna peab sünnipäeva poliitikaveteran ja diplomaat Vaino Väljas, kelle tasakaalukus ja võime avaralt mõelda oli Eesti lähiajaloo pöördelistel hetkedel otsustava tähtsusega.

Vaino Väljas juhtis aastatel 1988–1990 Eestimaa Kommunistliku Partei reformimist, osales oskuslikult Eesti iseseisvusliikumises ning juhtis 1988. aastal Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist. Vaino Väljasel on oma osa Eestile laialdasemate õiguste väljavõitlemisel NSV Liidu koosseisus ning toonaste Eesti hariduselus aset leidnud sündmuste toetamisel.

Tabavalt on seda ajajärku iseloomustanud kauaaegne haridusministeeriumi töötaja, kolmel korral haridusministri asetäitjana ametis olnud Kalju Luts:


Kuigi Nõukogude riik oli üles ehitatud näilisuse printsiibile, kus olid teatud mängureeglid, mida tuli mängida ning tegelikkus, mis sõltus inimestest, kes seda tegelikkust ohjasid, oli see praktiline süsteem, kus näiline ja tegelikkus eksisteerisid kooskõlas, milles nad teineteist ei seganud. Kui Eesti nõukogudeaegne kool oleks olnud punane või Eesti vaenulik, kust kohast siis ilmusid iseseisvuse taastades välja need noored Eesti poliitikud, kes olid eestimeelsed? Nad kõik tulid sellest samast koolist! Sellele mõeldes peaks selge olema, missugune see tegelik Nõukogude Eesti kool oli.

Vaino Väljas on pälvinud Riigivapi III klassi teenetemärgi (2002), Valgetähe II klassi teenetemärgi (2006), Aadu Luukase missioonipreemia (2017).

Vaino Väljase kõnet Aadu Luukase missioonipreemia vastuvõtmisel peetakse retooriliseks meistriklassiks: faktitäpsus, mõtteselgus, diktsioon, tsitaadid – iga täht säras, iga koma kandis.

Video: https://otse.err.ee/media/video/804187

Foto Mati Grafi raamatust "Kalevipoja kojutulek" (2008)

Allikas: TLÜ Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum